PRP

Eesti rahvastikustatistika ühtlusarvutuste lülina hõlmab Maakondlik sündmus- ja loendusstatistika 1934-1990 programm asjaomase teabe evalvatsiooni ja sihipärast korrastamist. Programmi algatas Eesti Demograafia Assotsiatsioon koostöös asjaomaste riigi- ja omavalitsusinstitutsioonidega. Programm läbi arutatud ja heaks kiidetud EV Isikuandmenõukogus, koostöös maakonna asjatundjatega on välja töötatud vajadusi ja andmepiiranguid arvestav ühtlusarvutuste standardkava. Andmekorrastus on suunatud iseseisvale riigile kohase rahvastikustatistika loomisele ning võrreldavate aegridade kaudu Eesti rahvastikuarengu pikaajaliste suundumuste selgitamisele. Ruumilise võrreldavuse kindlustamiseks lähtub programm põhimõttest esitada suuremate piirkondade andmestik neid esitavate üksuste summana, luues niiviisi võrdse andmemahu kõigi kohalike omavalitsuste kohta.

Programmi esimese etapi raamis valmib maakonna ja linna/valla rahvastikuandmeid sisaldav kogumikusari 1965-1990. Iga maakonna kohta valmib omaette raamat ning esimene etapp tipneb kokkuvõtva, Eestit tervikuna hõlmava raamatu koostamise ja publitseerimisega. Kogumikud sisaldavad rahvastikusündmuste ja demograafiliste kordajate ühtlusarvutatud aegridu 1965-1990, samuti 1979 ja 1989 rahvaloenduste uustöötluse andmeid. Kogumikega koos on valminud asjaomased elektroonilised jooniskomplektid. Programmi teises etapis teostatakse ühtlusarvutused ajavahemiku 1941-1965 kohta, s.o koostatakse võrreldavad andmeread üle keeruka ning seni andmestikuga pea täiesti katmata ajajärgu.

• 2001 (PDF)
• 2002 (PDF)
• 2003 (PDF)

Eesti Rahvastiku Andmepanga (ERA) eesmärgiks on ajas ja ruumis võrreldavate Eesti rahvastikuandmete koondamine, kirjeldamine ning säilitamine, elektrooniliseks kasutamiseks valmisoleval kujul. Korrastatud andmestik on aluseks riigistatistiliste materjalide, teadusanalüüsi ja muu tarviliku väljundi koostamiseks. Käivitamisel on ERA kasutussuundi arutatud ja andmepank heakskiidetud EV Isikuandmenõukogus, andmepanka on rakendatud vastamiseks mitmesuunalistele päringutele ja teadustegevuses. Rahvusvaheline koostöö on Euroopa Rahvastikukomitee, ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni, EL Eurostati jt asjaomaste institutsioonidega.

Andmepank sisaldab agregeeritud rahvastikuandmeid tehes rõhuasetuse järgmistele põhimõtetele: (1) andmepank koondab rahvastiku-alast teavet kõikidest andmeallikatest; (2) andmepank hõlmab korrastatud ja võrreldavaid aegridu; (3) andmepank hõlmab rahvastikunäitajaid, mis on arvutatud rahvusvaheliselt soovitatava metoodika alusel; (4) peamiseks ruumiliseks andmeüksuseks on omavalitsus. Arvulist teavet täiendab rahvastikustatistika definitsioone, kogumispõhimõtteid ja -praktikat, kvaliteedianalüüse, kasutusulatust ning muud vajalikku sisaldav metodoloogiliste materjalide kogu.

• 2001 (PDF)
• 2002 (PDF)
• 2003 (PDF)

Eesti rahvastikustatistika ühtlusarvutuste lülina moodustavad Suremuse sündmusstatistika ühtlusarvutused programmi, mida teostatakse koostöös teiste Balti riikidega, Euroopa Rahvastikukomitee ja Euroopa Observatooriumi koordineerimisel. Programm on läbi arutatud ja heaks kiidetud EV Isikuandmenõukogus. Andmekorrastastus on suunatud iseseisvale riigile kohase rahvastikustatistika loomisele ning võrreldavate aegridade kaudu Eesti rahvastikuarengu pikaajaliste suundumuste selgitamisele. Tööd toimuvad kahes põhisuunas: (1) surmapõhjuste liigituste harmoniseerimine alates ICD6 vene versioonist koos andmeridade ühtlusarvutusega; (2) Eesti rahvastiku suremusarengut Balti ja Euroopa võrdlusperspektiivis käsitlev analüütiline töö, ning hõlmab samuti rahvusvahelist ja riigisisest koostööd, koordinatsiooni ja disseminatsiooni. Aruandluse seisukohalt on tööd koondatud aastasse 2002.

• 2002 (PDF)

Eesti rahvastikustatistika ühtlusarvutuste lülina on programmi Eesti rahvastiku sünniteabe korrastamine ja ühtlusarvutused eesmärgiks sünniteabe teadus- ja rakenduskäibesse toomine, rahvusvahelisi andmedefinitsioone ning ajalis-ruumilist võrreldavust arvestaval kujul. Rahvastiku- ja sotsiaalpoliitika vaatenurgast rõhutab programmi erilist tarvidust 1990 aastatel asetleidnud sündimuse äkklangus, mille pikaajalised tagajärjed nõuavad tegutsemist kõigi asjaomaste riigiasutuste poolt. Andmekorrastastus on suunatud iseseisvale riigile kohase rahvastikustatistika loomisele ning võrreldavate aegridade kaudu Eesti rahvastikuarengu pikaajaliste suundumuste selgitamisele.

Korrastatud sünniteave annab aluse konsistentse rahvusliku sündimusnäitajakomplekti arvutamiseks, mida vajavad kõik rahvastikuandmete tarbijad regionaalsel ja üleriigilisel tasandil, samuti teadusasutused ja rahvusvahelised organisatsioonid. Andmemetoodilise töö tulemusi kasutab Statistikaamet sündimusstatistika koostamiseks. Mitmeetapilisena kavandatud projektitööd hõlmavad sünniteabe korrastamist ajavahemikul 1926-1992.

• 2001 (PDF)
• 2002 (PDF)
• 2003 (PDF)

Eesti Pere- ja Sündimusuuring (PSU) on rahvuslik osa Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) ja Euroopa rahvastikuinstituutide koostöövõrgustiku (NIEPS) poolt koordineeritavast üle-Euroopalisest projektist Family and Fertility Surveys in the ECE Region/ Gender and Generations Survey (1989-2008). Eesti ühinemine on fikseeritud ÜROle saadetud, vastavalt Riigikogu (8.märts 1993) ja Valitsuse (10.märts 1993) kirjadele. PSU/GGS ettevalmistuse, läbiviimise, andmeanalüüsi ja teiste uuringutervikut tagavate tööde üldkoordinaatoriks on PSU/GGS Teadusnõukogu (Eesti TN). Eestis viiakse vastava EL programmile, ühtlustatult PSU teise ringiga läbi Rahvastiku- ja Sotsiaalpoliitika Sidusuuring (PPA – Population Policy Acceptance).

• 2001 (PDF)
• 2002 (PDF)
• 2003 (PDF)

Eesti Vanuriuuring (EVU) moodustab rahvusliku osaprojekti rahvusvahelisest võrdlusuuringust Dynamics of Population Ageing in the ECE Region / GGP (1994-2008), mida koordineerib ÜRO Euroopa Majanduskomisjon ja NIEPS/Dialog võrgustik EL koostööprogrammi raames. EVU eesmärgiks on Eesti rahvastiku vananemistrendi ja vananemisseisundi komplekskäsitlus Euroopa kontekstis. Hõlmatud protsesside, metodoloogia ning rahvusvahelise seostatuse kaudu teenib uuring üheaegselt nii sotsiaal- ja rahvastikupoliitilisi, teaduslikke kui andmekorralduslikke eesmärke. EVU vältel on moodustatud ning antud rahvusvahelisse käibesse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni ühtlusnõudeid järgiv Eesti Vanuriuuringu andmepank.

Programmi tegevus on kavandatud lähtudes asjaomaste valitsusvaheliste konverentside (Berliin ja Madrid 2002) poolt sätestatud kontinendi prioriteetidest ja näeb ette töö kahes põhisuunas: (1) andmeharmoniseerimisalane töö XX sajandi loendusandmestike lülitamiseks Euroopa Vanuriandmepanka, (2) asjakohane rahvusvahelise ja siseriigilise koordinatsioon. Aruandluse seisukohalt on tööd koondatud aastasse 2001.

• 2001 (PDF)

Eesti rahvastikuarengu aastaraamatu eesmärk on kahene (1) analüüsida viimase aja olulisemaid nihkeid rahvastikuarengus, keskendudes eriti uussuundumuste väljatoomisele ja (2) esitada eeltoodud analüüs pikemaajaliste trendide kontekstis, mis võimaldab olukorra konstanteerimise kõrval mõista põhjusi ja teha/täpsustada tulevikuprognoose. Teisena nimetatud eesmärgi saavutamiseks käsitleb sarja iga väljaanne põhjalikumalt kindlat teemat. Aastaraamatu järjepideva koostamisega kuulub Eesti nende Euroopa riikide perre, kes samalaadseid kokkuvõtteraamatuid teevad juba aastakümneid. Väljaanne on mõeldud eelkõige neile, kes teevad otsuseid Eesti riigi ja rahva pikaajalise arengu üle, aga kirjutusstiili poolest sobib ülevaate saamiseks Eesti rahvastikuarengu põhisuundadest kõigile asjasthuvitatuile. Aruandluse seisukohalt on tööd koondatud aastasse 2002.

• 2002 (PDF)