Demograafia blogi kanne nr. 16

Katrin Schwanitz
06.08.2019​

Vanematega koos elamisel peale 18. eluaastat võib olla mitu eelist – näiteks raha säästmine, rahalise toe saamine, mugavamal eluasemel elamine ning kaitstuse tunne (nt töötuna). Atraktiivseks võib sellise kooseluvaliku teha ka kodustele toimetustele kuluv ajajaotus – vanematega koos elades jääb rohkem aega vaba aja, töö või õppimisega seotud tegevustele, mis omakorda suurendavad noorte heaolu. Varasemad uurimused on peamiselt vaadelnud vanematega koos elamise majanduslikke eeliseid või kasutegureid (nt Blossfeld jt. 2006, Le Blanc & Wolff 2006), viimasel ajal on tähelepanu pööratud ka ajakasutuse ja -jaotusega seotud eelistele (Mencarini jt. 2017). Käesolevas postituses analüüsin kuldse puuri hüpoteesi (Avery jt. 1992), mille järgi mugavuse, elamukvaliteedi ja vanemate toetuse kasvades langeb noorte täiskasvanute kodust lahkumine. Analüüs põhineb Eesti ajakasutusuuringu andmetel (2009-2010).Eesti ajakasutusuuring kaardistab ajakasutust päeviku formaadis. Päevikutes salvestatakse kõik tegevused 10-minutiliste intervallidena 24 tunni jooksul kahel erineval päeval (tööpäeval ja nädalavahetuse päeval). Noorte täiskasvanute koduse mugavuse puhul vaatlen majapidamistöödega (koristamine, söögitegemine, nõudepesu, toidu ostmine) ning (laste ja täiskasvanute) hooldusega seonduvaid tegevusi. Samuti lisan analüüsi osaliselt vabaajategevused nagu koduloomade eest hoolitsemine ning aiatöödega tegelemine. Seejärel arvutan majapidamistöödele kulutatava aja nii vanematekodus kui vanematekodust väljaspool elavatele noortele täiskasvanutele. Lisaks arvutan ajaülekande (majapidamistöödes) eri põlvkondade vahel, et aru saada, kas vanemate käitumismustrid kanduvad noortele.

Andmestikus on 770 (vallalist) noort täiskasvanut vanuses 18-35, kes elavad koos kahe (kasu)vanemaga samas leibkonnas. Neist teevad majapidamistöid suurem osakaal naisi (20,7%) kui mehi (15,4%) (joonis 1). Keskmises igapäevastele majapidamistöödele kulutatavas ajas ei ole aga suuri erinevusi ehkki meeste panustatud aeg kodustele töödele on veidi pikem (90,6 minutit päevas) kui noorte naiste puhul (88,8 minutit) (joonis 2). Kui vaatleme vaid neid noori, kes osalevad mingilgi määral majapidamistöödes, on meeste keskmine kulutatav aeg (117,6 min.) veelgi pikem kui naistel  (99,6 min., joonis 2)). Osa vastajatest (23,1% meestest ning 10,1% naistest) ei raporteeri ühegi toimetuse tegemist.

Joonis 2: Noorte täiskasvanute vanematekodus majapidamistöödes osalemise jaotus sooti (keskmine minutite arv päevas)

Et soolisi erinevusi täpsustada, peame kohandama võimalikele struktuurilistele teguritele ning erinevustele (nt töötava ema olemasolu). Peale vanuse, haridustaseme, leibkonnakoostise, isiku ja ema tööhõiveseisundi ning eluaseme omaduste arvestamist (tunnused mudelisse sisestatud samm-sammult) kulutavad noored mehed kokkuvõttes vähem aega majapidamistöödele (joonis 3). Peale kõikide struktuuriliste tegurite kontrollimist, kulutavad mehed päevas 12 minutit vähem kodutöödele (Tobit mudel).

Joonis 3: Majapidamistöödes osalemine peale struktuurilistele teguritele kohandamist (minutit päevas)

2. Vanematekodust lahkumisel kasvab majapidamisöödele kulutatav aeg

Lisades analüüsi ka 18-35-aastaseid noored, kes ei ela koos vanematega (nt üksi elavad vallalised, lasteta paar, lapse/lastega paar, jm), siis suureneb valim 2481 vastajani.

Taas selgub erinevatele teguritele kohandades, et väljaspool vanematekodu elavad noored kulutavad kodustele töödele rohkem aega kui vanematega koos elavad eakaaslased (Tobit mudel) (joonis 4). Ootuspäraselt kulutavad töödele enim aega kaaslase ja lastega koos elavad noored (mehed 3 tundi ning naised 5 tundi). Samas on majapidamistöödele kulutatud aeg oluliselt pikem nii lasteta kooselavatel kui ka vallalistel – see tõestab vanemate kodust lahkumise järel majapidamistöödele kulutatava aja kasvu.

Joonis 4: Majapidamistöödele kuluv aeg minutites päevas peretüübi lõikes (Tobit mudel)

3. Täiskasvanud lastega koos elavate vanemate ajakasutus

Viimasena arvutan täiskasvanud laste kodus elamise mõju vanemate ajakasutusele (40-65-aastaste lastega või lasteta paaride valimi suurus on 1352 vastajat). Nagu jooniselt 5 näha, siis vanemate majapidamistöödele kulutatav aeg on suurem juhul kui täiskasvanud lapsed elavad vanematega koos. See kehtib üldiselt Eesti kohta ega erine laste vanuse või muude tegurite osas.

Ehkki erinevused pole vanemate paaride vahel statistiliselt olulised, siis annavad tulemused aimu sellest, et täiskasvanud lapsed võtavad majapidamistööde tegemise emalt üle. Lisaks esinevad soolised erinevused vanemate ajakasutuses – üldiselt panustavad emad rohkem aega majapidamistöödele kui isad (hoolimata sellest, kas lapsed elavad leibkonnas või mitte). Isade aeg majapidamistöödele aga suureneb järsult siis kui keegi lastest elab vanematega koos. Seega Eesti isad suurendavad enda osalust majapidamistöödes siis kui elatakse koos lapsega.

Joonis 5: Pere koosseisu mõju vanemate ajakasutusele (minutit päevas, OLS kohandatud mudel)

Kokkuvõte
Noortele eestimaalastele on vanematega koos elamine ajakasutuse mõttes kasulik, peamiselt emade suurema majapidamistöödele pühendumise tõttu. Samas panustavad ka isad majapidamistöödesse rohkem just siis kui lapsed pole veel „pesast lahkunud“. Soolised erinevused vanemate paaride seas avalduvad ka noortel – noored vanematega koos elavad naised panustavad kodustesse töödesse rohkem ning seetõttu saavad vähem kasu põlvkondadevahelisest kodus veedetud ajast kui noored mehed. Vanematekodust lahkumine suurendab aga majapidamistöödes osalemist nii noorte meeste kui naiste seas, isegi kui vanematekodust lahkumise alternatiivkulu on noortel meestel madalam kui naistel. Kuivõrd põlvkondadevaheline aja jagamine vanematekodus seletab noorte kodust lahkumise suundumusi, peab tulevikus veel lähemalt uurima.Tunnustused
See uurimus on saanud toetust Eesti teadusgrandist number PUT1182 „Minu aeg, sinu aeg, meie aeg. Leibkondade ajakasutus – valik või paratamatus? (2016−019)“, Kadri Täht.Viited
Avery, R., Goldscheider, F., & Speare, A. (1992). Feathered nest/gilded cage: Parental income and leaving home in the transition to adulthood. Demography, 29(3), 375–388. https://doi.org/10.2307/2061824
Blossfeld, H.-P., Klijzing, E., Mills, M., & Kurz, K. (2006). Globalization, Uncertainty and Youth in Society: The Losers in a Globalizing World. Routledge.
Le Blanc, D., & Wolff, F.-C. (2006). Leaving Home in Europe: The Role of Parents’ and Children’s Incomes. Review of Economics of the Household, 4(1), 53–73. https://doi.org/10.1007/s11150-005-6697-z
Mencarini, L., Pailhé, A., Solaz, A., & Tanturri, M. L. (2017). The time benefits of young adult home stayers in France and Italy: a new perspective on the transition to adulthood? Genus, 73(1), 6. https://doi.org/10.1186/s41118-017-0021-7Tõlkinud Liili Abuladze.