2019 aasta

Demograafia blogi kanne nr. 21

Detailsemalt registripõhise rahvaloenduse probleemkohtadest. Liili Abuladze Luule Sakkeus 17.12.2019 Statistikaamet (SA) avaldas detsembrikuu alguses teise prooviloenduse tulemused, mille põhjal hindas, et registripõhiselt kogutavatele rahvaloenduse kohustuslikele tunnustele võib kõigile anda positiivse koondhinnangu. Kasutatud hindamiskriteeriumid ei hinda sügavamaid kvaliteediprobleeme, näiteks seda, kuivõrd asendusmeetodil (mudelarvutusega) ning eelmise rahvaloenduse andmetele tuginedes jäävad arvestamata viimase…

Read full text
2019 aasta

Demograafia blogi kanne nr. 20

Avalik märgukiri Vabariigi Valitsusele 2021. a rahvaloenduse usaldusväärsusest. 3.12.2019 ​Eesti 2021. aasta rahvaloenduse ettevalmistused on jõudnud otsustavasse järku. Statistikaamet on teinud ettepaneku korraldada uus loendus täielikult registripõhiselt. Sellele lisanduks 60 000 vastajaga valimiuuring, et koguda teavet nende ühiskonna jaoks oluliste nähtuste kohta, mis registrites ei kajastu. Juhime tähelepanu, et see meetod…

Read full text
2019 aasta

Demograafia blogi kanne nr. 19

Vanemteadur T. täitis projektitaotluse eelarvetabelit. Mati Rahu (Tervise Arengu Instituut) ja Allan Puur 10.10.2019​ Oli ta nüüd Triin või Tanel (edaspidi T.), polegi oluline. Igatahes sattus ta hiljuti veebis mõttevahetusele teadustoetuste kasutamise kohta. Anonüümse molekulaarbioloogia doktorandi hinnangul jagatakse kahes riigi mainekas ülikoolis saadud grandiraha tihti arusaamatul viisil laiali. Mingi projekti…

Read full text
2019 aasta

Demograafia blogi kanne nr. 18

„Lõbuelu“ kibedad viljad? Vallaslaste käekäigust 19. sajandi Mulgimaal. Kersti Lust 08.10.2019​ Postituses uuritakse, kas ja mil määral erines vallaslaste käekäik abielus sündinud laste omast esimesel viiel eluaastal. Rahvusvaheline teadus väidab üsna üksmeelselt, et väljaspool abielu ilmale tulnud imikutel olid märksa väiksemad võimalused näha oma esimest sünnipäeva kui abielus sündinutel, kuid…

Read full text
2019 aasta

Demograafia blogi kanne nr. 17

Blue Zone ehk pikaealisuse piirkonnad ja nende õppetunnid. Michel Poulain ja Anne Herm 03.09.2019 ​Pikaealisus on ühelt poolt individuaalne, teisalt aga ka rahvastiku fenomen. Gerontoloogias loetakse pikaealiseks üle üheksakümne aastast teovõimega isikut. Avalikkusele aga ka teadlastele  on saja aasta piir siiski köitvam. Teadlasi huvitab, mis aitab inimest elada saja-aastaseks ja…

Read full text
2019 aasta

Demograafia blogi kanne nr. 16

Kuldne puur – noorte täiskasvanute vanematega kauem koos elamise eelised Eestis. Katrin Schwanitz 06.08.2019​ Vanematega koos elamisel peale 18. eluaastat võib olla mitu eelist – näiteks raha säästmine, rahalise toe saamine, mugavamal eluasemel elamine ning kaitstuse tunne (nt töötuna). Atraktiivseks võib sellise kooseluvaliku teha ka kodustele toimetustele kuluv ajajaotus –…

Read full text